4. NÄDALA BLOGIPOSTITUS Sellel nädalal lugesin läbi visiooni Eesti infoühiskonna arengukavast aastaks 2020. Teises peatükis oli välja toodud neli visioonipunkti, millest pidi valima ühe enim ja ühe vähim realiseerunud punkti. Kirjutan enda arvamust, proovides tuua näiteid enda igapäevaelust ning sellest, mida ma olen ise ühiskonnas märganud. Kuna punktid on jagatud mitmeks alapunktiks, siis proovin peaaegu neist koigist eraldi rääkida. Enim realiseerunud punktiks valisin ma esimese punkti, mis väitis, et inimeste elu on tänu infotehnoloogia arengule paremaks muutunud. Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond . Vaatamata kasvanud turva- ja julgeolekuohtudele pole võrreldes teiste riikidega lisandunud suuri väljendus - ja netivabaduse piiranguid, sest suudame tehnoloogiat enda kaitseks rakendada ka ilma nendeta. Samas on tagatud inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle . (mkm.ee) Mina noustun, et Eestis on vaba ja avatud infoühiskond ning väljendus
Postitused
3. NÄDALA BLOGIPOSTITUS Uue meedia moju on viimaste aastakümnete jooksul kiiresti kasvanud ning toonud endaga kaasa positiivseid ja ka negatiivseid külgi. Selle nädala ülesandeks oli valida nii üks positiivne ja üks negatiivne mojutegur ning nendest natukene lähemalt kirjutada. Mina votsin teema meedia ja jagasin selle enda jaoks väiksemateks alateemadeks. Nendest alateemadest otsustasin kirjutada uudiste ning infoedastuse kohta. Positiivseks mojuks tahaksin tuua välja infokülluse ning selle, et informatsiooni on praegu lihtsam leida kui kunagi varem. Kui sul on olemas internetiühendus ning nutiseade, siis on vastus koikidele su küsimustele paari kliki kaugusel. Info leidmise on teinud lihtsaks otsingumootorid, nendest enim kasutatud Google. Inimestel on voimalik internetist oppida uusi teadmisi ning ka oskusi mis aitavad näiteks tööturul läbi lüüa. On mitmeid inimesi, kes töötavad IT-alal ning on omandanud oma teadmised läbi interneti ning on ka väga edukad. Negatiivseks küljek
2. NÄDALA BLOGIPOSTITUS Selle nädala blogi teemaks oli välja tuua kaks tehnoloogiat, praktikat v õi kommet, millest üks on jäänud tänapäevani kasutusse ning teine on mingil p õhjusel välja surnud. Esimesena alustaksin tehnoloogia vidinast, mis esmakordselt leiutati 1972. aastal, kuid on tänapäevani väga laialdaselt kasutusel. Nimelt räägin ma mängukonsoolidest. Esimeseks mängukonsooliks oli Magnavox Odyssey, mille riistvara kujundas Ralph H. Baer Sandersi juhtimisel väike meeskond. Mängukonsool töötas nii, et see ühendati televiisoriga ning sellel sai mängida kahe ristküliku kujulise puldiga, mis olid mängukonsooli juhtme teel ühendatud. See konsool oli väga algeline ning sellel oli v õimalik mangia vaid sinna sisseehitatud mänge. Videokonsoolid on aja jooksul palju arenenud ning nüüd on ilmselt kõige levinum konsool 1994. aastal loodud PlayStation. Tänapäeval on mängukonsoolidega võimalrik teha ka palju muud, kui videomänge mängida. Isiklikult ei ole mina oma mängukonsooli (PlayStati
1. NÄDALA BLOGIPOSTITUS Internetis surfates leidsin kolm järgmist huvitavat IT lahendust: raadio-ajaleht, tõlkija, mis on m õeldud kassidele ning telefon, mis on samuti habemeajamismasin. Raadio-ajaleht Raadio-ajaleht leiutati aastal 1939. Selle põhimõte on lihtne, raadioülekanne kantakse üle teie seadmele ning seade prindib välja umbes kolm meetrit pika paberirulli, millel on täiesti loetav ajaleht. Iga lehekülje edastamiseks ja printimiseks kulus umbes veerand tundi, mis tänapäeval võib tunduda kui ilmatu pikk aeg, kuid tol ajal oli see revolutsiooniline. Täpsemat infot, miks idee laialdast kasutust ei leidnud, ei suutnud ma Googeldada, kuid arvatakse, et sama idee põhjal on loodud ka näiteks faksiaparaat. (brandwatch.com) (pilt Google) T õlkija kassidele Seade pildil on Jaapanis toodetud “Meowlingual”, mis lihtsalt öeldes on t õlkeaparaat kassidele. See nn kassitõlk on väidetavalt suuteline analüüsima sinu kassi näoilmet ning kategoriseerima selle kuueks erinevaks tujuks. Samut