2. NÄDALA BLOGIPOSTITUS


Selle nädala blogi teemaks oli välja tuua kaks tehnoloogiat, praktikat või kommet, millest üks on jäänud tänapäevani kasutusse ning teine on mingil põhjusel välja surnud.


Esimesena alustaksin tehnoloogia vidinast, mis esmakordselt leiutati 1972. aastal, kuid on tänapäevani väga laialdaselt kasutusel. Nimelt räägin ma mängukonsoolidest. Esimeseks mängukonsooliks oli Magnavox Odyssey, mille riistvara kujundas Ralph H. Baer Sandersi juhtimisel väike meeskond. Mängukonsool töötas nii, et see ühendati televiisoriga ning sellel sai mängida kahe ristküliku kujulise puldiga, mis olid mängukonsooli juhtme teel ühendatud. See konsool oli väga algeline ning sellel oli võimalik mangia vaid sinna sisseehitatud mänge. Videokonsoolid on aja jooksul palju arenenud ning nüüd on ilmselt kõige levinum konsool 1994. aastal loodud PlayStation. Tänapäeval on mängukonsoolidega võimalrik teha ka palju muud, kui videomänge mängida. Isiklikult ei ole mina oma mängukonsooli (PlayStation 4) ammu kasutanud mängimiseks, vaid hoopis YouTubest videoteknik vaatamiseks ja samuti Netflixi jaoks. Kuid mängukonsoolide konseptsioon on kasutusel tänapäevani ning paljud inimesed eelistavad just neid arvutitele. (americanhistory.si.edu)


Teiseks tooksin välja tegevuse, mida mina lapsepõlves veel tegin, enne kui endale telefoni sain. Selleks on sõpradega välja minemisel nende maja juurde minemine ning uksele koputamine, et küsida, kas sõber on kodus. Minu lapsepõlves oli see tavaline tegevus, kuid arvan et tänapäevaks on see peaaegu täiesti välja surnud. Näiteks, ei käi minu väikevend enam kunagi nii väljas, et enne ei oleks sõpradele helistanud või Messengeris kirjutanud. Alati lepitakse eelnevalt telefoni teel kokku, kuhu minnakse, mis kell ja kellega. Reaalsuses on raske öelda, kas see komme on täiesti välja surnud või tehakse seda siiani, aga mulle tundub pigem, et see on ära unustatud ning asendunud tehnoloogiaga.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

  6. NÄDALA BLOGIPOSTITUS Selle nädala teemaks oli CopyRight ning see, kas neid seadusi tuleks leebemaks teha voi ei. Lühidalt voitleb CopyRight selle vastu, et inimestte loomingut ei kasutataks valedel eesmärkidel, peamine eesmärk on vältida seda, et keegi ei saaks teenida tulu kellegi teise loomingu pealt. Samuti tekitab see ka pahameelt, sest need seadused on päris ranged ning piiravad paljude tavakasutajate voimalusi informatsiooni hankida. Isiklikult olen kursis sellega, et YouTube sisuloojad on tihti nende seadustega pahuksis. Näiteks voib sisulooja tunni ajase video reklaamitulust ilma jääda, kui on kasutanud 15 sekundit CopyRighted laulu. Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat "The Case for Copyright reform" räägib sellest, millised voiksid copyrighti seadused välja näha ning kuidas neid moistuse piires leebemaks muuta.     Esimene punkt raamatus räägib sellest, et kogu informatsiooni jagamine peaks olema tasuta, kui jagaja selle arvelt tulu ei teeni. Mina selle
Lisateave
  5. NÄDALA BLOGIPOSTITUS     Selle nädala ülesanne oli valida üks Virginia Shea 10 käsust ning tuua selle kohta isiklik kogemus ajaveebist. Virginia shea 10 käsku on järgmised: Ole inimene (Remember the human). Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life). Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace). Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth). Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online). Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge). Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control). Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy). Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power). Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes).     Mina valisin nendest kümnest seitsmenda käsu ehk "Help keep flame wars under control.". Inimeste soimamine internetis on väga populaarne ju
Lisateave
8. NÄDALA BLOGIPOSTITUS     8. nädala teemaks oli professionaalsus, mis see täpsemalt on ning mis eristab profesionaali amatöörist. Kuna professionaalsus on väga lai moiste, siis on sellest suhteliselt lihtne rääkida. Oigeid ja valeid vastuseid on raske eristada ning iga inimene saab luua oma seisukoha.     Kuna ise tegelen palju spordiga, siis tooksin sellest paar näidet. Näiteks moodetakse jalgpalli maailmas professionaalsust selle järgi, kas sa selle eest palka saad. Kui saad mängimise eest palka, oled pohimotteliselt juba professionaalne mängija. Kuid kuna jalgpall on väga levinud sport, siis ei saa vorrelda näiteks Soome ja Inglismaa korgliigade mängijaid. Kuigi molemad saavad mängimise eest palka, on Inglismaa korgliiga tase kordades korgem ning sinna jouda ääretult raske. Samuti on jalgpallis igivana vaidlus selle üle, kumb mängija on parem. Näiteks Messi vs. Ronaldo, molemad on meie generatsiooni parimad mängijad, kuid vaidlus käib siiamaani. Jalgpall on väga paljude erinevate
Lisateave