4. NÄDALA BLOGIPOSTITUS

  Sellel nädalal lugesin läbi visiooni Eesti infoühiskonna arengukavast aastaks 2020. Teises peatükis oli välja toodud neli visioonipunkti, millest pidi valima ühe enim ja ühe vähim realiseerunud punkti. Kirjutan enda arvamust, proovides tuua näiteid enda igapäevaelust ning sellest, mida ma olen ise ühiskonnas märganud. Kuna punktid on jagatud mitmeks alapunktiks, siis proovin peaaegu neist koigist eraldi rääkida.

  Enim realiseerunud punktiks valisin ma esimese punkti, mis väitis, et inimeste elu on tänu infotehnoloogia arengule paremaks muutunud.

• Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond. Vaatamata kasvanud turva- ja julgeolekuohtudele pole võrreldes teiste riikidega lisandunud suuri väljendus- ja netivabaduse piiranguid, sest suudame tehnoloogiat enda kaitseks rakendada ka ilma nendeta. Samas on tagatud inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle. (mkm.ee)

Mina noustun, et Eestis on vaba ja avatud infoühiskond ning väljendus- ja netivabaduse piiranguid pole lisandunud. Sellised piirangud on pigem populaarsed aasia riikides, kus on paljud veebilehed blokeeritud ning hiljuti kehtestati Hiinas ka arvutimängude piirangud, kus lubatud mängimise aeg päevas on kolm tundi. Inimestel on kontroll oma elu üle, kuid andmete turvalisuse kohapealt on veel ruumi arendada. Just moned aastad tagasi said häkkerid tuhandete Eesti inimeste ID-kaardi andmed ning nende ID-kaartidega polnud enam voimalik ennast internetis tuvastada. Samuti varastati sellel suvel suures koguses ID-kaartite pilte, mis ei joudnud häkkeri arvutist edasi.

• Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e- poodidest. (mkm.ee)

Karantiini tulemusel tekkinud majanduslanguse tottu on raha kokku hoidmine olnud üpris aktuaalne teema. Kuna inimesed kaotasid töökohti pidid paljud pered raha säästma hakkama. Läbi interneti on see lihtsamaks tehtud, enamik poodidel on nüüd veebilehed, kust on voimalik jälgida, millises poes on tooted koige odavamad. Samuti on internetist asjade tellimine muutunud lihtsamaks ja populaarsemaks. Palju tellitakse Hiinast odavat kaupa, kas enda kasutamiseks voi kasumiga edasi müümiseks. Selle pohjal saab öelda, et tarbijad on muutunud targemaks.

• Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. (mkm.ee)

Koiksugu erinevad teenused on tehtud väga lihtsaks, suuresti tänu Smart ja Mobiil-IDle. Nende abil on lihtne enda isikut internetis toestada ning teha näiteks pangaülekandeid, allkirjastada lepinguid ning enda elust näidet tuues, sain kaitseväe arstlikku komisjoni registreerimise teha koik läbi interneti ilma probleemideta. Samuti on tänu e-poodidest tellimise populaseerumise tottu palju kasutatud näiteks Omniva ja iTella Smartposti pakiautomaate. Pakke on voimalik läbi arvuti vormistada ning samuti on neid üle Eesti palju ja seetottu lihtsasti kättesaadavad. Teenused, mis on tehtud lihtsaks, kuid ei ole veel üle Eesti kasutusel on näiteks Bolt Food ja Tuule toukerattad.

Mina ei noustunud eriti teise punktiga, mis väidab, et Eesti kultuur on digitaliseerunud ning Eesti keel on maailmas leviv keel.

• Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas hõlpsalt kättesaadav ja aktiivselt leviv, sealhulgas taaskasutuses (nt mash-up). Väärtuslikum osa kultuuripärandist on digiteeritud. Loodav tulevane pärand, sealhulgas veebis loodu, on kohe talletatud ning digitaalse pärandi pikaajaline säilimine tagatud.

Noustun vaid esimese osaga, et Eesti kultuuri kohta on internetist lihtne leida infot, kuid tunnen, et see info on ikkagi päris pealiskaudne ning ei ole aktiivselt leviv. Mina isiklikult ei usu, et selle kohta väga suurel hulgal uuritakse.

• Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid.

Selle punktiga noustun ma peaaegu. Eesti keelesena on voimalik kasutada näiteks Android telefone ja Windowsiga arvuteid, kuid ma ei tea isiklikult ühtegi inimest, kes seda voimalust kasutaks, lihtsal pohjusel, et inglise keelega ollakse juba ära harjutud. Moni aasta tagasi tolgiti eesti keelde populaarne videomäng Minecraft, kuid see oli tehtud lohakalt ja tundus nagu oleks kasutatud Google Translate. Samuti ei saa eesti keeles kasutada väga populaarseid Apple tooteid, näiteks väga laialt levinud iPhone ei paku eesti keelset voimalust.